Vastuseis Venemaaga lagundab Euroopa Liidu?

Õigus on neil, kes väidavad, et Brexiti ja sellele järgneva Euroopa Liidu lagunemise taga on Putin. Aga Putin pole ise selles vähimalgi määral ise süüdi, ta ei saaks seda kuidagi ära hoida.

Vaatame lähemalt. Kõigepealt on Euroopa Liit praegu suurtes raskustes, kuna Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tulemusel kadus ära Euroopale väga vajalik 150-miljoniline Vene turg. Eksivad kõik need, kes väidavad, et seda turgu Euroopale vaja pole. Vastupidi, see on Euroopale ülioluline. Ja Euroopa loobus sellest turust vabatahtlikult, tõmbas ise omale häda kaela. Ja mille nimel? Selle nimelt, et üksikud ülbed oligarhid saaksid Ukrainat edasi valitseda. Sest praegune olukord Ukrainas just seda tähendab!

Putin, kes alustas kõigepealt Venemaal sõda oligarhide vastu ja tõmbas sellega endale kohemaid rahvusvahelise tähelepanu (aga mille eest teda kodumaal austatakse), kasutas juhust, ja astus vastu oligarhidele Ukrainas. Kes omakorda alustasid verist kodusõda Putini vastu. Kujutate ette, Ukraina oligarhidel on oma armeed! Kas selline asi oleks võimalik mõnes Euroopa riigis, isegi Eestis? Et Sõõrukas või Hans Hašš asutaks oma armee? See oleks mõeldamatu!

Ma ei kaitse siin Putinit, see, mis ta Krimmis ja Ida-Ukrainas korraldas oli jõhker ja ebaõiglane, aga keegi ei saa teda süüdistada selle eest, et ta kasutas juhust, vaakumit, mille olukord Ukrainas talle kätte mängis. Nii nagu kasutas Lääs juhust Jugoslaavias, kui kehtestas läbi sõjalise sekkumise Kosovo moslemitele iseseisvuse. Mis on nüüd omakorda muutunud ISIS-e käepikenduseks Euroopas, mille tulemusel on külvatud surma Euroopa pealinnades. Olukord Ukrainas aga eskaleerus ja püsib ebastabiilne just seetõttu, et terve riik ägab mõne üksiku oligarhi võimu all, kellest üks on juhtumisi praegune president.

Tegelikult poleks Vene võimust Ukrainas midagi hullu, ukrainlased ongi venelased, Venemaa sai alguse Kiievist. Ainus erinevus on, et erinevalt Venemaast on Ukraina oligarhide käpa all ning nad hoiavad oma võimust kümne küünega kinni. Mingil seletamatul põhjusel asus Euroopa Liit kaitsma Ukraina oligarhe. Ja selleks, et oligarhide diktatuur Ukrainas jätkuks, kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid Venemaa vastu. Ja sellele järgnesid vastusanktsioonid, mis sisuliselt eemaldasid Euroopa kaubad Vene kaupluselettidelt ja muutsid venelased märksa vaesemaks, nii et nad ei jõua enam Euroopa kaupa osta. Nii et vaesuvad nii venelased kui eurooplased.

Euroopas loodeti, et sanktsioonid löövad Putinil jalad alt, rahvas hakkab mässama ja võtab Putini maha, või siis on Putin sunnitud Ukraina alad tagasi andma. Iga eurooplane oleks sellise surve peale püssi põõsasse visanud, nii nagu anti Euroopas kohe alla, kui Napoleon ja Hitler pea ukse vahelt sisse pistsid. Aga Venemaal midagi ei juhtunud. Mis näitab, et eurooplased ei tunne jätkuvalt vene rahvast, kes just raskustes karastub ja konsolideerub, kellele raskused meeldivad. Umbes sellised nagu eestlased.

Venemaa, kes varem eriti midagi peale maavarade ja sõjatehnika ei tootnud, on hakanud isegi juustu valmistama. Mistõttu on sanktsioonid mõjunud Venemaa majandusele isegi positiivselt, turgutavalt. Kui varem räägiti kogu aeg, et Venemaa majandus on liigselt maavaradest sõltuv, siis nüüd on tänu sanktsioonidele hakanud arenema muud majandusharud. Venemaa on sanktsioonidega tulnud üllatavalt hästi toime ja isegi võitnud. Raskused, näiteks sõjad on varemgi vene rahvast konsolideerinud. Toetus Putinile püsib Venemaal tänu sanktsioonidele rekordiliselt kõrge. Selline meeldiv kingitus Euroopalt on ilmselt üllatus Putinile endalegi!

Mitukümmend aastat jõukat elu nautinud Euroopa aga tulistas endale sanktsioonidega jalga ja kaotab iga päevaga raha. Inimesed, terved piirkonnad vaesuvad. Brexiti kohta öeldakse, et see oli maainimeste, Kesk- ja Põhja-Inglismaa mäss. Nii nagu sealtsamast Inglismaalt pärit Adam Smith juba mitusada aastat tagasi sedastas, tuleb rahvaste rikkus omavahelisest kauplemisest. Ja kui kaubandust ei ole, tuleb vaesus. Pole siis ime, et venelaste kõrval vaesuvad Euroopa riigid. Ent erinevalt venelastest, keda vaesus ühendab, muutuvad eurooplased vaesuse tulemusel tigedaks, mis omakorda tõi kaasa Brexiti. Sest inglased ei taha enam maksta igas kuus ligi 70 miljonit eurot peale liidule, mis neid igal võimalusel kotib ja seda olukorras, kus inglased on ise raskustes. Euroopa Liidust pole enam mingit kasu, sest terve liit ägab suures vaesuses. Ja vaesus tuleneb, vähemalt osaliselt sidemete katkestamisest Venemaaga.

Vaesus on hull asi. Kui sellele adekvaatselt ei reageerita, toob see rahva tänavatele ja kutsub esile revolutsioone. Kindlasti pole Brexit ainus rahva meeleavaldus. Neid tuleb veelgi. Nii et kinnitage rihmad! Euroopa tulevik saab olema sama elamusterohke nagu ameerika mäed.