Ma olen jälginud viimasel ajal regulaarselt Vene infokanalite tegevust ja täheldada on olulist muutust: kui algul oldi USA vägede toomisele Eestisse ja mujale vastu, siis nüüd ollakse selle üle kui mitte õnnelikud, siis vähemalt rahul. Venelased näivad olevat leppinud sellega, et tuleb sõda, ja sõdida, nagu teada venelastele meeldib. Paistab, et Venemaal on taas kindralid tähtsale positsioonile tõusnud nii nagu nõukogude Külma sõja ajal. NATO õppuseid võetakse rahulikult ja neile vastatakse oma õppustega nagu lähenev Zapad, mis on NATO riikides palju elevust tekitanud. Tegemist on suurima õppusega Venemaal alates Külma sõja lõpust. Sellel osaleb nii Venemaalt kui Valgevenest kuni 200 000 sõjaväelast.
Aga isegi kui sõda ei tule, on Venemaa võitnud. Sest pidevate õppuste ja vastu-õppustega kurnab Venemaa oma naabreid. Seda nii moraalselt kui majanduslikult. Eestisse ei juleta investeerida ja ka kohalikud ei julge investeerida - raha seisab ootel panga-arvetel. Pole raske arvata, mida oodatakse. Inimesed on hirmul ja hirmul on suured silmad, eriti, mis puudutab raha. Inimesed on pannud tallele summad, et vajadusel sõja korral ära minna. Jäetakse muidugi arvestamata, et sõja korral ei pääse enam kuhugi ja raha kaotab oma väärtuse.
Venemaad see sõja-paanika eriti ei mõjuta, sest seal ollakse sõjaga harjunud. Sõjavägi moodustab olulise osa Vene ühiskonnast: Venemaal on miljon tegevväelast ning 2,5 miljonit reservväelast. Venemaa territoorium on suur, nagu omaette maailm. Paljud majandusharud on Venemaal hakanud arenema pärast majandus-sanktsioonide kehtestamist, mis tähendab, et sanktsioonid on Venemaale hästi mõjunud. Kui varem tugineti ainult maavaradele, siis nüüd ollakse sunnitud muuga tegelema. Tänu sanktsioonidele on Venemaal hakanud arenema toiduainetööstus, samuti IT-sektor ja isegi autotööstus on kännu tagant välja pääsenud. Venemaale investeeritakse palju välismaalt, näiteks Soomest, seda just toiduainete tootmisse. Soomlased ei saa Venemaale viia oma toitu, aga nad saavad viia oma seadmeid ja rajada tehaseid. Samuti arendavad soomlased Venemaal IT-tööstust.
Eesti konkureerib Venemaaga sõjalises valdkonnas. Käib vastastikune võidurelvastumine. Üha suurem osa eestlaste rahast läheb relvadesse. Kõike muud tõmmatakse Eestis selle tõttu koomale. Sündivus langeb, paljud eestlased lahkuvad kodumaalt. Eesti relvastumise eelduseks on asjaolu, et Venemaad on võimalik sõjaliselt alistada. Välismaal arvestatakse sellega, et eestlased on valmis Venemaa vastu sõdides end ohverdama, sooritama kollektiivse enesetapu. Sõditakse, kuni elus on viimane põlvepikkune poisike kasvõi sellepärast, et pesta maha 1939. aasta veretu allaandmise häbi. Arvatakse, et pärast eestlaste hävitamist rahuneb Venemaa maha ja elu saab edasi minna. Sõja järel inimestest tühjaks jäänud Eesti jagatakse Venemaa ja Lääne vahel nagu kunagi jagati puruks pommitatud Berliin. Tühjaks jäänud Eestisse saaks ümber asustada osa pagulastest, miljoneid inimesi, kellega Euroopas ollakse hädas. Eestisse saavad laieneda Euroopa suurfirmad, rajada tootmised ning võtta soodsa hinnaga ametisse pagulased.
Sõda on alati aidanud lahendada mitmeid probleeme.
1 kommentaar:
Kõik on õige aga vaid vaadatuna eestlase pilgu läbi.Venemaa jaoks ei ole Eestit praktiliselt olemas kuna hõlmame vaid üliväikse osa Venemaa piirinaabrina.Eesti riik ei anna territooriumilt isegi Moskva linna mõõte välja.Aga meie kohalik ajupesumasin üritab väita koguaeg vastupidist.Reaalselt võiks iga Eesti elanik kanda relva ja olla sõdur kuid ka sellisel juhul ei kujutaks me Venemaale mitte mingisugust ohtu.Nii ,et maksame 2 või 2.2 % siis varem või hiljem peame leppima reaalsusega ,et kogu raha on kas varastatud või kulutatud tühja.
Postita kommentaar