laupäev, 14. oktoober 2017

Kui linnapea käitub nagu tänavapoiss



Mul on rõõm teatada, et ilmunud on minu esimene kolumn portaalis Lõunaeestlane, mille kaasautor ma nüüdsest olen :). Selles arutlen ma selle üle, kas linnapeal sobib suhtuda oma oponentidesse kui „teise tänava poistesse”, kellele tuleb iga hinna eest kolki anda, peaasi, et aga ise võidumeheks jääks.

Esimene lõik sellest kirjutisest on siin:

Mind ajendas kirjutama Võru sotsist linnapea Anti Allase abikaasa, ajakirjanik Elina Allase kiri oma tuttavatele, kus ta sõimas oma mehe poliitilisi konkurente, Võru volikogu IRLi kuuluvaid opositsionääre „kuritegelikuks bandeks”.

Naeratasin kibedalt, sest mul tuli kohe meelde see, kuidas Allase nimekirjas kandideeriv Silja Suija meie pere, eriti aga väikest, viieaastast Julia Eveliinat ehk Juulikest ründas. Juuli jäi nimelt paar nädalat tagasi haigeks, tal tõusis kõrge palavik ja tekkisid krambid. Kuna angelmani sündroomiga lastele on krambid eluohtlikud, siis valvasime ööd kui päevad tema voodi kõrval ja olime nii vaimselt kui füüsiliselt väga kurnatud. Kuna olen oma muret Juuli tervise pärast ka varem sõpradega jaganud, siis kirjutasin tema haigusest Facebookis, lisades Juuli pildi. Selle sama lapsest rääkiva postituse all hakkas Silja Suija, kes sel ajal veel mu sõprade hulka kuulus, Juuli üle irvitama, pakkudes välja, et Juuli rehabilitatsiooni kulud võiks kinni maksta Inno eksnaine Ingrid. Olin juhtunust šokeeritud ning kirjutasin sellest kohe Anti Allasele, keda olin seni sõbraks pidanud. Palusin, et ta midagi ette võtaks, sest laste solvamine kampaania ajal ei ole ühelgi juhul õigustatud. Anti vastas mulle kõrgilt, et ju häirisid Siljat meie videod, kus me teda kui linnapead kritiseerisime, ja et tema hinnangul ei ole Silja minu last mitte kuidagi solvanud, isegi mitte solvata mõelnud. Kuna Anti kiitis Silja tegevuse heaks, siis muutus Silja ainult julgemaks ja jultunumaks. Mõne aja pärast irvitas ta juba Juuli krambihoogude üle ja heitis väikesele sügava puudega tüdrukule, kes vaatamata geneetiku süngele prognoosile juba vapralt voodi najal seisab, ette seda, et ta nagu Anti Allase lapsed põllul kartuleid ei võta ja selle asemel „abitult kärus lamab.”


Edasi lugege aga juba Lõunaeestlasest

P.S. Kuna hakkan nüüd Lõunaeestlases regulaarselt Lõuna-Eesti teemadel sõna võtma, siis võite mulle julgesti teada anda, kui mõnest huvitavast sündmusest kuulete või mõnd kogemust jagada tahate. Kirjutage meiliaadressile irja.tahismaa@gmail. com või võtke minuga ühendust Facebookis :). 

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Suurepärane uudis, Irja, ja soovin edu nii kirjaniku- kui ajakirjanikutöö jätkamisel.

Irja ütles ...

Aitäh :)