esmaspäev, 23. oktoober 2017

Meest ei kaitse ega abista keegi, kui naine on vägivaldne

Eestis on viimasel ajal palju juttu vägivallast ja ahistamisest, aga see puudutab vägivalda kas koolis või siis naiste ja laste vastast vägivalda, kus vägivallatseja on mees. Naiste ja laste kaitseks on loodud eri asutused ja meetmed, mis on suunatud peaasjalikult meeste ja isade vastu.

Aga kui vägivaldseks osutub naine, siis tegelikkuses ei kaitse ega abista meest mitte keegi. Ma tean seda omast kogemusest. Mees on täiesti üksi. Ja kui mees räägib, et naine on vägivaldne, siis seda kas ei usuta, või küsitakse, miks mees on nii nõrk, et end kehtestada ei suuda. Ehk siis mehi suunatakse vägivaldses suhtes stereotüüpse lahendusena suunas, et mees peab hakkama tarvitama vägivalda. Ja kuivõrd mees jääb sel juhul füüsiliselt peale, siis on lihtne meest hiljem süüdistada.

Minu enda puhul oli peres vägivaldne naispool ja ma ise polnud nõus vägivallale vägivallaga vastama. Ma arvan, et see on paljudes suhetes nii, et vägivaldsus esineb mõlemat pidi, aga kuivõrd mees on füüsiliselt tugevam ja närvid nõrgemad, siis jääb mees vägivaldses suhtes lõpuks nö peale, surub naise nurka ja teda on pärast seda kerge süüdi mõista. Mina vägivallaga ei vastanud, vaid lahkusin pere juurest. Pidin taluma loomulikult alandusi ja häbistamist. Olin üleüldine naerualune. Miks ma end ei kehtestanud? Miks jätsin lapsed isata? Parastajaid oli palju. Sest ma ei tahtnud naist vastu lüüa, nagu oleks olnud ootuspärane käitumine sel puhul.

Valikuid ei olnud ja lapsed jäeti vägivaldse naise hoole alla, kes vahetas lastel perenime ja taotles neile ainuhooldusõigust, tuues põhjuseks asjaolu, et ma olin avalikustanud tema vägivaldsuse. Kohus andis naisele kõigis instantsides õiguse - lõpuks jäin süüdi selleski, et ma polnud vägivaldne ja naine seda oli. Lapsi pole ma juba 12 aastat näinud ja naine ei lase mind laste lähedalegi ega lapsi minu lähedale, nii on see kestnud aastaid. Ma ei tea, mis olukorras on lapsed ja selline olukord on emotsionaalselt raske. Lapsed on minust täielikult ära võõrutatud, kuigi kooselus tegelesin lastega põhiliselt mina, et naine saaks juhtival kohal karjääri teha. Hiljem, nagu olen kuulnud, on lapsed olnud põhiliselt sugulaste ja tuttavate juures, nö küla peal.

Eks riigil ole omad põhjused, miks mehi mitte kaitsta vägivalla eest ja neid mitte aidata, aga lihtsalt väljendan oma arvamust, et minu arvates pole selline olukord päris õige, seda eriti laste suhtes. Lastel on vääramatu õigus suhelda mõlema vanemaga ja kui vanemad seda ei suuda tagada, peaks riik seda neile tagama. Praegune olukord on aga läinud isevoolu teed, nagu Eestis väga paljudes valdkondades, ning kujunenud selliseks, et olgu mees vägivaldne või mitte, eraldatakse isasid massiliselt lastest ja perest. Kuna mees on igal juhul süüdi, olgu ta vägivaldne või mitte. Lapsed kasvavad massiliselt üles ainult ühe vanemaga ja enamasti on see ema. Kaasnevad paljud psühholoogilised ja majanduslikud probleemid. Mehed, nagu võib aru saada on süüdi lihtsalt selles, et on mehena maailma sündinud.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kogemata lugesin, et meest ei kabista keegi. Sest tundus vägagi päevakajaline teemapüstitus, arvestades käimasolevaid skandaale.

Majanduskriisi ajal, hullununa töötusest ja sellega kaasnevast, lugesin meeltesegaduses töökuulutusi a la "vajatakse laibaarendajaid", mitte lairiba arendajaid.

a.








Anonüümne ütles ...

"Anu Uritam:ohvrikultuuri ajastu üha teravamad konfliktid"
Seal lõpus toodud näide A ja B kujul on vist sinu elust,Inno? Tegelikult on mul hea meel, et sa seda teemat ei unusta. Ma nimelt pean sind selles pereloos tõesti kannatajaks pooleks.

Inno ütles ...

Tuleb küll tuttav ette. Ma panin väikse kommentaari Postimehe veebi kah.

Anonüümne ütles ...

kle normaalse inimese elu üks tegevus ongi vägivaldsete inimeste õpetamine kui sa pole aru saand, muidugi sa ei pea talle kohe virutama, lihtsalt takistad ta hävitavat tegevust, jätsid lapsed talle jeerum ega neist ka asja ei saa niimoodi või lihtsalt nende aeg on raisatud, sinu töö on raisatud sinu laste aeg on raisatud ja su eks muidugi see tahab ise hauda ronida, probleem on selles et sa oled loll nagu ka su eks on loll, loll tõmbab lolli see on teada tuntud tõde, sa olid oma eksi ohver lihtsalt kuna sa oled nii loll, mida sa pead tegema on aru saama, et sina oled ainult sinu enda oma nagu iga inimene on ainult tema enda oma ja iseendaga võib iga inimene teha mida ta tahab ja mida sa tahad on saada meeldivat, saada rohkem, nautida elu, kõike head, mis paneb naeratama, kui sa mõtled hävitavate tegevuste peale nagu lõhkumine teistele haiget tegemine, siis tegelikkuses see tähendab et sa ise tahad oma surma ja siis on juba parem kiirelt lõpetada see probleem naeratusega kui ennast mõtetult piinata, st iseendaga võid teha mis meeldib, kui sa aga teiselt tahad midagi, siis seda tehakse ausa kokkuleppe teel, st ei valeta talle ei varasta ei tee haiget ei karju, vaid küsid talt normaalse kõnega mida sa tahad ja kui vastus on ja siis tore, kui vastus on ei siis teed uue pakkumise või lähed oma teed mis on ka hea, sest nii on kasulik sulle ja ka teisele inimesele ja üldse kõikidele inimestele, asi on kasus, nii et tee mis meeldib ja kui keegi on vägivaldne, rikub ausat kokkulepet, siis sa pead takistama seda hävingut kuna see on kasulik sulle endale ja ka sellele teisele kes vajab õpetust, nonii võid mind tänada ma tegin su targemaks

Anonüümne ütles ...

Isegi Herman Hesse ei suutnud nii pikki lauseid kirjutada ilma algust kaotamata - 12 punkti.
Isegi Sfinks kellel kogu maailma aeg ei viitsi nii pikka lauset lugeda - 1 punkt.