esmaspäev, 13. november 2017

Kohtust ja vanemlikust võõrutamisest

Irja siin kirjutas, kuidas minu eksabikaasa, LP praegune peatoimetaja Ingrid Veidenberg üritab mul kohtu abil suud kinni panna, et ma ei saaks enam kirjutada näiteks sellest, kuidas ta lapsed minust ära võõrutas.

Võõrutamine iseenesest on fakt. See on eriti jõhker arvestades asjaolu, et enne minu lahkumist pere juurest hoolitsesin laste eest põhiliselt mina. Ingrid oli varahommikust hilisõhtuni ära, vahetevahel ka „öötööl”. Mul polnud tema töötamise ega käimiste vastu midagi, aga ma ei suutnud enam välja kannatada Ingridi poolt tekitatud peresisest vägivalda, nii füüsilist kui moraalset, mis muutus üha jõhkramaks. Inimene tegeles süsteemse ahistamise ja ärritamisega, et mind endast välja viia, ja ma polnud enam kindel, kas ma suudan rahulikuks jääda. Lahkumine oli raske, aga selles olukorras ainuvõimalik otsus. Vägivaldsesse suhtesse jäämine pole millegagi põhjendatud.

Vanemlik võõrutamine on teatavasti kuritegu laste suhtes, millega ei kaasne küll karistust, aga mis tekitab lapsele samasuguse eluaegse trauma nagu seksuaalne väärkohtlemine. Viimane on teatavasti üsna karmilt karistatav.

Nüüd jõuame selleni, millele ma tahtsin tähelepanu juhtida - Ingrid otsib abi kohtust, sellest institutsioonist, MIS iseenesest VÕIMALDASKI vanemliku VÕÕRUTAMISE. Ehk siis on Eesti Vabariigi kohus kuriteole kaasaaitaja. Ingrid ja kohus on, nagu öeldakse, partners in crime. Nüüd üritab Ingrid kaasata oma partnerit selleks, et kuriteo jälgi likvideerida, tegu olematuks muuta.

Kuivõrd vanemlik võõrutamine mõjub lapse psüühikale nagu seksuaalne väärkohtlemine, siis on kohus vanemliku võõrutamise osas regulaarselt ja teadlikult piltlikult öeldes pedofiilile lapsi ette söötnud. See on karm, aga nii see kahjuks on. Mingit abi pole selles osas lapsed riigilt saanud. Ja see on toimunud aastaid ilma, et keegi oleks tahtnud või julgenud sekkuda. Laste väärkohtlemist on lihtsalt pealt vaadatud ja lastud sel sündida.

Saab näha, kas ka kohtu huvi on asi kinni mätsida, et pääseda vastutusest, sest neid isasid, kes on kohtu abil lastest võõrutatud on Eestis kümneid tuhandeid. Või jätkub kohtul julgust tõde tunnistada ja võtta vastutus. Kohtul pole kerge, sest kui kõik need kohtu abil võõrutatud kümned tuhanded lapsed hakkavad tulevikus kohtu vastu nõudeid esitama, siis läheks kohtusüsteem kui mitte materiaalselt, siis moraalselt pankrotti. Et seda ennetada ja vältida, ongi ainus viis lihtsalt suu kinni panna. Kohtusüsteemil jagub selleks jõudu ja võimalusi veel küllaga.

Kommentaare ei ole: