Eestis on pidevalt juttu sellest, kui hästi läheb ja kui hea kõik on, nii et paremini ei saagi minna. Selle üheks tõestuseks on asjaolu, et Eesti kelleltki kusagilt abi ei palu. Küll aga jagatakse abi kamaluga nii Lõuna-Euroopasse, Aafrikasse, Ukrainasse ja mujale. Võetakse vastu tuhandeid pagulasi, jagatakse neile toetusi jne.
Ühesõnaga, Eesti mängib pururikast riiki. Mis on kummaline, sest tegelikkus on aga hoopis teistsugune. Eesti on AIDSi ja HIVi poolest esirinnas terves Euroopas, teistest pikalt ees, Aafrika riikide tasemel. AIDS ja HIV on aga tänapäeval sotsiaalne haigus, see on omane madala arengutasemega riikidele, kus valitseb vaesus ja ebavõrdsus. Kus pole raha ega võimalusi, et AIDSiga tegeleda.
Teine näitaja - väljaränne - samuti omane vaestele riikidele. Eestist lahkub jätkuvalt igal aastal tuhandeid inimesi, ja seda majanduslikel põhjustel. Eesti rahvastik on küll kasvanud, aga seda Ukrainast ja mujalt sisse veetud odava tööjõu arvel. Sellega uhkustatakse, et Eesti rahvaarv on pööranud kasvule, aga tegelikkuses on sellega uhkustada lausa piinlik, eriti kui arvestada, et paljud sisserännanud lahkuvad Eestis mõne aasta või lausa mõne kuu möödudes. Eestist on saanud lihtsalt läbisõiduhoov.
Kolmas näitaja - madal sündivus, mis on Eesti-sugustes riikides samuti madala arengutaseme ja vaesuse näitaja. Kui näiteks Soomes ja mitmetes teistes arenenud riikides jäävad lapsed sündimata seetõttu, et naised lihtsalt ei taha sünnitada, siis Eestis jäävad lapsed sündimata majanduslikel põhjustel. Lapsetoetused on lihtsalt sedavõrd armetud, lastega seotud kaubad ja teenused aga Euroopas kõige kallimad. Eestis tõsteti küll 3-lapseliste perede toetust, aga valdavalt on Eestis peres vaid 1 laps. See on kahjuks fakt. Kurb ja traagiline, aga nii see kahjuks on.
Ja jällegi meeldetuletus, selle kõrval mängib Eesti pururikast, kes kelleltki abi ei palu. Inimesed, lastega pered elavad samas näljapajukil ning täiesti amortiseerunud elamistes. Milleks või kellele on selline enesepettus vajalik?!
Ning sellega pole mõtet end samuti petta, et lahkujad tulevad tagasi. Tegelikkuses tulevad tagasi üksikud, näiteid võib tuua Soomest ja mujalt. Ka seal loodeti kunagi, et küll tulevad tagasi, aga ei tulnud. Miks peaks keegi oma parema elu pealt, kus on loodud kodu ja kus elavad lapsed, hiljem tagasi tulema?
Eestil pole mõtet luua illusioone - nii nagu Venemaal ja Ukrainas, on Eestis suurim probleem vaesus. Vaesuse vastu aitab abi julge küsimine ja selle kasutamine. Sellest pole midagi kasu, kui vaene inimene uhkusega nälgib - ta lihtsalt sureb maha, kaob ära, mis on eesti rahvaga ka juhtumas praegu.
Ja seda pole mõtet ka vabanduseks tuua, et Eestis on head palgad. Eestis on mediaanpalk küll 900 eurot, aga hinnad on Soome tasemel, kus mediaan on 2500 eurot ehk ligi 3 korda kõrgem. Eesti palgad on küll tõusnud, aga hinnad veel rohkem, mistõttu pole Eestis jätkuvalt võimalik palgast ära elada. RAIUGE SEE ÜKSKORD OMALE PEA SISSE, OTSUSTAJAD!!!!
Ja marss abi paluma, kui eesti riik ja rahvas teile midagi tähendavad!
6 kommentaari:
Tehke ruttu kolmas laps, saate ka rohkem raha, mis siin enam oodata. Aga see, et palgast pole võimalik ära elada, on teie enda näite varal puhta vale - teil kummalgi pole isegi palka mitte, aga elate ikkagi ja veel lõpmatult õnnelikult, nagu aeg-ajalt kinnitate. Pealegi teevadki tööd ainult lollid, nii ei saa inimene vabalt areneda, vaid on ori - mitte nagu teie, kes te teate, kuidas asjad olema peavad.
Muide, "Ukrainast ja mujalt" sisse tulev tööjõud ajutine ei kajastu Eesti rahvaarvus. Küll aga need, kes endiste Eesti elanikena on pärast vahepeal aastaid välismaal töötamist hakanud siia tagasi pöörduma.
Ma ei tea, siin oleks vaja sügavamat psühhoanalüüsi teha. Teemal "mis loom on eestlase keeruline hingeelu". Endine ori pigem taob vastu rindu ja ostab tankisuuruse sõiduauto.
a.
Kordame siis Mikita surematut tsitaati:
"Rahvas, kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne"
See tsitaat kirjeldab eeldust. Tagajärg aga sõltub eeldusest paratamatult.
Loen ja imestan ,millega meie arendajad on tegelenud meil.....kõikvõimalike mõtetute visioonidega
Siseministeerium
30.10.2012
Ettepanekud Eesti regionaalarengu strateegia 2020 ettevalmistamiseks
Täname, et olete kaasanud Eesti regionaalarengu strateegia ettevalmistamisse ka maakondlikud arenduskeskused. Põlva-, Võru- ja Valgamaa arenguorganisatsioonide nimel esitame omapoolsed ettepanekud regionaalarengu suunamiseks.
Kagu-Eesti poolt vaadates näeme selgelt, et erinevused Eesti regionaalses arengus on süvenevad. Sellele viitavad näiteks maakondade SKP osakaalude vähenemine riigi SKP tervikuna või suured erinevused KOV võimekuse indeksites. Seetõttu peame oluliseks et käesolev regionaalarengu strateegia looks reaalsed mehhanismid kuidas Tallinna domineerimist tasakaalustada võimendades teiste linnade ja maaregioonide potentsiaali.
Üldised ettepanekud regionaalarengu strateegiasse:
1. Defineerida ja ühtlustada regionaalarengu strateegias esinevad mõisted. Esitame omapoolsed mõistete selgitused: Pealinnapiirkond (mille domineerimise vastukaaluks strateegia on) – Tallinna linn ja seda ümbritsevad vallad; Suuremad linnapiirkonnad – defineerida läbi suuremate linnade/linnaliste alade ning nende tagamaa Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. (Arvestades rahvastiku koondumist teatud linnadesse/linnalistesse aladesse ning sellest tulenevat arengupotentsiaali) Regioonid – mitut maakonda/toimepiirkonda hõlmavad ning ühiselt defineeritud arengustrateegia elluviimise nimel koostööd tegevad piirkonnad. Toimepiirkonnad – defineerida läbi praeguste maakonnakeskuste ja selle tagamaa; (Arvestades praeguseks väljakujunenud identiteeti ning toimivaid maakondlikke struktuure (nt maakonnagümnaasiumid, riigistruktuurid ja toimivad omavalitsusliidud, ühised planeeringud/arengukavad) ja ühisressursse ning sellest tulenevat arengupotentsiaali.
2. Visioon Regionaalarengu visioon peaks oma ambitsioonikamaks eesmärgiks seadma mitte püüde olemasolevat olukorda stabiliseerida vaid regionaalseid erisusi vähendada, seda eriti sotsiaalmajanduslike näitajate poolest nõrgemates regioonides nagu Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, samuti maarahvastiku väljarände kontekstis.
Teeme ettepaneku sõnastada visiooni 2 lause järgmiselt: Eesti areng tervikuna on läbi eri piirkondade arengueelduste oskusliku ärakasutamise ning arengutakistuste leevendamise regionaalselt enam tasakaalustunud. Kolmas lause: Peamised sotsiaal-majanduslikud erinevused pealinnapiirkonna ja muude regioonide vahel on stabiliseerunud, väljaränne regionaalsetest keskustest ja hõredalt asustatud maapiirkondadest on vähenenud ning vastupidise suunaga (tagasi)ränne on seda stabiliseerunud ning kasvatanud maakonnakeskuste elanikkonda.
Võimurid on tõepoolest reaalsusest kaugel. Aga selline peo mängimine ja võlgu elamine kaua kesta ei saa.
Lisaks siia vaestemajja sobimatule Rail Baltic'ule sudivad veel KOV-id kah:
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/eesti-vaikelinnad-on-varsti-pooltuhjad-linnapead-plaanivad-aga-promenaade-ning-tunneleid?id=80734037
Ei saa aru, miks peab kogu aeg rõhutama eestit ja eestlust? Nagu oleks tegemist mingi kuldmune muneva pardiga. Meenutab propagandat, a la "meie, ameeriklased" või "lets make America great again". Aeg oleks hakata mõtlema inimlikult(või on looma moodi mõtlemine ka inimlik?)ja inimlikust seisukohast. Aeg oleks teha eelkõige endale selgeks, mida tähendab inimeseks olemine ja siis seda ka teistele selgitada. Kasvada kõigepealt ise inimeseks ja siis aidata teisi selleks kasvada. Praegu sünnime me siia ilma pärdikuna ja seejärel kasvatatakse-koolitatakse meist elajad.Pole tähtis kus eestlane elab, me oleme(peaks olema) eelkõige mõtlevad inimesed planeedilt maa.
Postita kommentaar