Ma juba eeldan, et saan kaela hirmsa sõimurahe, aga ma ei saa seda jätta välja ütlemata: iga iseseisva Eesti laps väärib seda, et elada uues korteris või majas.
Ma olen ise üles kasvanud nõukogude ajal ja väga paljud, kordan: väga paljud lapsed ja pered said omale uue elamise. See oli inimeste, eriti laste jaoks väga tähtis. Inimesed olid õnnelikud, silmad särasid.
Täna on Eesti iseseisev, aga võimalus saada omale uus kodu, ma mõtlen uus korter või maja on väga vähestel, väga-väga vähestel, üksikutel. Mis ei tohiks nii olla, sest Eesti on nüüd olnud ligi 30 aastat iseseisev, enam ei pea kartma, et kui korterid ja majad valmis ehitatakse, siis pannakse neisse elama venelased.
Või kardetakse jätkuvalt seda, venelaste tulekut, ja seetõttu ei ehitatagi?!
Ma ise elan Võrus ja siia on iseseisvuse ajal, viimase ligi 30 aastaga ehitatud ainult 1 - lugesite õigesti - üks - uus kortermaja ligi 10 korteriga. See on eksklusiivne maja, mis on piiratud aiaga ja kus väga kallid korterid. Ja rohkem mitte midagi. Kas te kujutate ette! Samas nõukogude ajal valmisid Võrus igal aastal kümned uued korterid.
Tänased lapsed on väga õnnetus olukorras, kuna peavad elama avariipindadel. Kodutunde saated on hea näide.
55 kommentaari:
Ja kuhu sa paned vanad majad ja korterid? Kas siis, kui teil veel raha oli, ostsid uue auto ka siis, kui - piltlikult öeldes - tuhatoos täis sai? Aa... et maha tuleb lamutada need majad! Ja millise summa see lammutamine lisab uute hinnale, "majandusajakirjanik"? Aga mis puutub Võrru ute kortermajade ehitamist, siis siin paneb asjad paika kinnisvaraturg - kui ikka ostu- ja/või üürinõudlust ei ole, pole ka mõtet ehitada. Vaata järele, mitu korterit praegu Võrus müügis on, sul aega küll selleks, ja anna teistelegi teada. Mingi munitsipaalika teiesugustele äpudele, kes miljonite kiire sirgekslöömise tulemusena ülejäänud aastad pidanud kitsukesel üüripinnal kügelema, muidugi ehitada võiks, aga mis sest kasu oleks - nagunii vinguksite edasi, et pole ja vähe ja ei anta ja ei tehta ja ei tooda jne. Ja kui korter remonti hakkab tahtma, siis nõuate ju nagunii uut, ikka päris uut?
Nõuka aegsed oleks aeg kõik maha lõhkuda ja raha, seda pakutakse praegu EList kõigile, aga Eesti on ainus loll, kes midagi vastu ei võta. Ja see kinnisvaraturu jutt on hülge ila - inimesed sellepärast lahkuvadki, et pole kohta, kus elada. Vanad korterid enam noori ei rahulda.
Ma ei räägi siin endast - ma olen otsustanud oma pere pikas plaanis Eestist minema viia, ma räägin neist, kellel seda võimalust pole ja kes on sunnitud Eestis edasi elama ja virelema. Mis miljonitesse puutub, siis selle eest renoveerisime Tartus ajaloolise maja, mis nüüd ilusti käigus ja töötab.
Nõukogude sotsialismi ülistamine on vastik. Kas Inno ei tea, et kortereid said siiski valitud ja kaugeltki igaüks ei saanud? Ning lisaks olid korterid enamasti suurte vabrikute-tehaste-asutuste töölistele, need suured tehased ehitasid ise maju. Kui lahkusid töölt, pidid korteri vabastama ja kui vabatahtlikult ei tahtnud seda teha, tuli miilits ja tegi. Tegelikult olid inimesed korterite pärast sageli pärisorjad, tean seda, minu tädi Tallinnas oli ka pärisori. Lapsed ei huvitanud ka siis kedagi ja kui sa oleksid tollal sama kõvasti oma õigust taga ajanud kui täna, siis oleksid lõpetanud Seevaldis. Ära räägi särasilamdest, need vaatasid leninlikelt plakatitelt vastu.
Mina olen Inno kirjutisega täiesti nõus, ema töötas Eesti Kindlustuses, saime ilusa korteri rannarajooni ja mäletan küll, et olime väga õnnelikud. Suur, avar, päikeseküllane rõdu, randa 5 minutit. Lausa imetlesime iga päev oma kodu - 3-toaline kodu, majal oli ka ühisaed, ema tegi sinna peenrad. Nelja korteriga eestiaegne funkmaja.
Praegu peavad lastega pered virelema kas lagunenud majades või üüripindadel, need kel sugulastelt pärandit või abi loota pole. Teised, kes uuematest elamistest vastu vaatavad, on pea enamus pankade orjad ja laenumaksjad ning vehivad tööl käia, lapsi nähakse õhtuti.
Eestis ainult soiutakse, kuidas küll rohkem lapsi sünniks, tegelikult ei tehta selleks mitte midagi ja lapsed ning vanurid on tülikas teema ning parem kui näo ette ei satu.
Miks te oma "pikka plaani" ometi ükskord teoks ei tee, ainult lubate ja lubate. Üks üürikorter Võrus oleks kohe vaba ja Eesti maksumaksja abiraha läheks mitte teile, vaid tõelistele abivajajatele, kel ehk pole raske puudega last, küll aga endal päriselt töövõimetus, mitte laiskus ja põhjuste otsimine, et mitte tööle minna (tegelikult teavad ju kõik, miks sa ei saa ühtki töökohta vastu võtta - kohe röövivad raha, šaakalid!). Aga eks te ise tea, igatahes teistel on lõbus siit seda lõputut halamist lugeda ja jälgida, kuidas kunagi vist isegi meessoo hulka kuulunud olendist üha enam ainult lolli juttu ajav suss saab.
Nelja korteriga eestiaegne funkmaja - kuhu selle eestiaegne omanik oli pandud (viidud?), selle peale te muidugi ei mõelnud? Kas antiikmööbli ja Lorupi kristalli saite ka endale või oli mõni teine õnnelik need juba enne sisse vehkinud?
Olge mureta, me teeme EV-le 100. aastapäevaks selle kingituse ja koristame oma pere siit ära. Teeme ruumi uutele teotahtelistele tulijatele. Tõsi on, et Eestis poleks meil mingit tulevikku. Annan selle peale eestlase ausõna, kui see üldse veel midagi maksab.
Hahaa, ehe näide, just just, sellised need tüüpeestlased ongi, kibestunud, pessimistlikud, kadedad, õelad.
Kallu, pai ja päikest sulle Lorup!
Inno ärge minge või siis kui väga vaja võite minna. Kas maapiirkond ei tule siis kõne alla, mets, järv, metsloomad, värske õhk?
Maapiirkonnad on Eestis väga ilusad ja sinna tahaks kindlasti minna elama, aga seal on ainult lagunenud ja hallitanud majad. See on kahjuks Eesti reaalsus, millega peab arvestama.
Räägiti siin EL'i toetustest, saate ju ka taotleda maal elades. Ise käed külge majale ja kasvõi Kodutunne appi. Sõõrumaa pidi ka raha jagama, kui ilusti küsida.
Eurotoetusi antakse riigile ja omavalitsustele, aga selle eest ehitatakse kergliiklusteid sinna, kus keegi ei ela ja külakiikesid kohtadesse, kus kedagi enam ei ole. Remonditakse koolimaju, kus on 6 õpilast. Või siis sillad ja Rail Balticad. Lihtsale inimesele ei anna keegi Eestis midagi. Ise Eestis enam euronõuete tõttu ehitada ei tohi. Kodutunde abil remonditakse üksikuid tube mädanenud majades - see pole lahendus. Sõõrumaa jagab raha sportlastele ja poliitikutele, kes talle midagi tagasi annavad. Lihtsalt ilusate silmade eest saab Eestis ainult peksa.
Laste parema käekäigu pärast tasub ikka minna.
Ja ega praeguste noorte täiskasvanute elu parem ei ole. Eriti ei meelita perspektiiv 30-40 aastat järjest oma "mägede" 2-toalist korterit kinni maksta ja pangaorjuse tõttu sunnismaine olla. Parem liikuda piirkondadesse, kus on normaalne üüriturg ja saab kergesti korterit vahetada, kui vaja töökoha tõttu kolida. Eestis orjatakse eluaeg oma kinnisvara ja ollakse seetõttu käsist-jalust seotud.
Lisaks ei pea majad Eestis sooja, mistõttu kulub praeguste energiahindade juures kütte peale kogu vaba raha, sajad eurod igas kuus. Eestis elamine on karistus, mida keegi, eriti süütud lapsed pole ära teeninud.
Jah, ma olen ka mõelnud "Kodutunde" saateid vaadates, et pannakse küprok + värv/tapeet mädanenud maamajade seina. Mis sellest remondist edasi saab paari aasta pärast?
Siiski on "Kodutunne" hea algatus ja tegelikult peaks olema kohustuslik vaatamine kõigile Eesti otsustajatele ja teistele äravalitutele. Ühelt poolt meeletu propaganda, et naised sünnitaksid lapsi ja siis teiselt poolt elav näide, mis on saanud peredest, kus ongi palju lapsi.
Hala jätkub. Ei saa. Ei anta. Kui, siis ainult peksa. Huvitav, kust küll on saanud need, kes üle Eesti majapidamisi korda teinud, nii et ainult vaata ja imesta. Uued katused, majad kenasti värvitud, satipannid katusel, ümbrus viimase peal korras (Soomes ja Rootsi, muide, majade ümber selliseid lilleaedu naljalt ei näe). Ja ei, ma ei mõtle Tallinna ümbrust, sõidan igal suvel lihtsalt niisama huvi pärast mööda kõrvalteid ringi ja vaatan lahtiste silmadega. Isegi Soomaal on vanu maju korda tehtud, kuigi lähimasse asulasse annab oma 20 km sõita. Soovitaks samamoodi sõitmist sullegi, aga sul pole ju bensiiniraha. Ja kui ka oleks, nagunii märkaksid sina (rõõmuga!) igal pool ainult prügihunnikuid, vanu kolhoosilautasid (mis tõesti silma riivavad, aga loodetavasti kunagi nagunii maa pealt kaovad) ja muud, mille peale näpuga näidata ja tänitada: mis ma ütlesin!
Eriti ulatusliku elamuehitusprogrammi pudelikael number üks: Eestis ei ole ehitajaid. Juba praegu on ehitusobjektidel palju sellist kaadrit, kes tuleks tegelikult ehitusest hoida nii kaugel kui võimalik ja Eesti uusehitiste kvaliteet on üldiselt selline, et täie mõistusega inimene ei tahaks neid ka ilma rahata. Kas kümne aasta tagused lood buumiaegsetest vusserdajatest on juba meelest läinud? Jah, praegu küll ei ehitata nii palju kui selle nn. buumi ajal 2006/07, aga hea hulk asjalikke ehitajaid on vahepeal emigreerunud.
Eks ta ole jah. Minema siit.
Jah, see on õige, et Tallinnas on vanad paneelmaja korterid samas hinnas mis Soomes tutt-uued korterid. Põhjus on selles, et Eestis pole uusi kortereid ehitatud. Kusjuures Eestis on laenuintressid poole kõrgemad kui Soomes. Uusi korterid pole Eestis võimalik üldse üürida, kuna neid lihtsalt pole. Ma imestan, et sellises olukorras jätkub otsustajatel veel nahaalsust immigrante vastu võtta ja neile kortereid pakkuda, kui oma inimestelgi neid pole. Kusjuures need immigrandid, kellele neid korterid pakutakse, lähevad kohe minema. Milleks taoline tsirkus vajalik on?
Mina tean küll, et PRIA toetused tulevad ikka otse peredele, kes midagi teha viitsivad, oskavad. Lisaks on Kredexi tagastamatu laenu toetus paljulapselistele peredele ja igasugu muid toetusi lisaks küll puurkaevu ja veesüsteemi kaasajastamiseks, küll päikesepaneelide panemiseks. Ole ainult mihkel projekte kirjutama. Kirjutada te ju oskate.
Asi selles, et igal pool on omad hädad, päris pilvitu pole ju kuskil.
Mis mõttes viitsivad? Maju tohivad Eestis ehitada ainult selleks eriluba omavad ettevõtted. Ma küll tahaks seda näha, kuidas on võimlaik PRIA toetusega perele maja ehitada.
Või mõtlete viitsimise ja oskuse all seda, kuidas presidendiperekond Ilves omale PRIA toetusega maja ehitas? Ma saan aru, et lihtsurelikele sellist võimalust isegi mitte ei pakuta.
Ära nüüd nii turakas ole, vana maamaja, millest sa kirjutasid, saad korda teha ikka Kredexi tagastamatu laenuga, kui oled paljulapseline, võib olla käib siia alla ka puudega last kasvatav pere, pead ise uurima.
PRIA annab sulle toetuse, kui hakkad seal maal edendama põllumajandust, loomakasvatust, taimekasvatust.
Inno, ära nüüd nii haavunud ka ole ja mis ilvesed, kes neid enam mäletab? Sul just on aeg Eestist minna, et kibedus aastatega ei kasvaks, muidu perel ebamugav.
President ehitas EASi rahadega?
Alles ootasite sooja aega, et kolida. Soe juba ammu möödas ja uus juba paistab. Nii et teie kolimise jutton ainult soe hingeaut.
Ok, aga miks need Kodutunde „staarid” neid PRIA ja Kredexi toetusi ei kasuta või miks neile seda võimalust ei pakuta? Seal on mõnes peres väga palju lapsi ja jutust tuleb välja, et abi ei saa kusagilt. Miks PRIA ja Kredex ei sekkus seal? Ja kui need võimalused on, võiks neid reklaamida. Ma pole küll kuulnud midagi toetustest, millega maja ehitada. Jagage infot, kes teavad!
PRIA - annab laenu põllumaa, loomapidamise ja taimekasvatuse jaoks. Kodutunde pered ei ole olnud ei tootmistalud ega mahetalud.
Kredex - annab tagastamatut laenu suurperedele.
Nii palju peab ikka ise liigutama, et projektid kirjutada ja ära saata.
Kredex just remondiks ja majaehituseks pakubki, löö internet lahti ja uuri, kas kvalifitseerute juba või on kedagi veel puudu.
Pole kahjuks põllumehed ega suurpere, seetõttu PRIA ja Kredexi toetusele ei kvalifitseeru.
Siis jääb KULKA :-) Korraldate Võrus näiteks lastehommikud, loete muinasjutte, pakute teistele lastega emadele, isadele võimalust kodust välja saada. Irja ju luuletaja ja luuletuste lugeja. Kulka annab raha ka huvihariduse edendamiseks ja ringide tööks.
Nalja teete või? Kulka annab 500 eurtsi, sellega maja ei ehita. Ja sellised lastehommikud on loomult heategevus, mis nõuab väga head sissetulekut mujalt.
Kas sa, majandusajakirjanik, oled lugemisoskuse kaotanud, et ise Kredexi toetuse või käenduse tingimusi ei leia? Kredexi toetuse saamiseks ei pea põllumeheks hakkama, toetust saab nii kodu ostmiseks kui ehitamiseks - ainult et ise oled korraldanud endale ilmselt mõned punktid, mille tõttu sa nõudmistele ei vasta.
Kredexi jaoks peab olema paljulapseline ja mina sinna ei kvalifitseeru. Aga sellestki ei piisa - Kodutunde peredest on enamus paljulapselised ja ju siis nemadki ei kõlba. Ma ei imesta, kui neid Kredexi toetusi jagatakse samuti üksikutele teenekatele väljavalitutele nagu Ilves & Co, kes võtavad raha ja lasevad siis Eestist jalga. Eesti lihtinimeste roll on olnud juba aastaid närida muru ja maksta ülikõrgeid makse, trotsides elu külmutuskapis.
Oeh, ei pea Kredexi jaoks olema vaid paljulapseline, piisab kui sul on ära ostetud see hallitav, odav maamaja ja teedki eraisikuna taotluse soojustamiseks jne.
Aga kui kõik on "ei" ju siis ei, kuiet isegi 500 euri on kommiraha. Kulkat pakkusin, et saaksite ise ka kodust välja.
Ma vaatasin järgi - Kredex annab toetust remondiks, mitte ehitamiseks.
http://www.kredex.ee/eraisik/eraisiku-laenud-ja-teenused/kodutoetus-lasterikastele-peredele-2/
Kredex huupi jabise tõesti ei jaga, tuleb panna viisakamad riided selja ja suuta kodust välja astuda projekt peos ning nende kontorisse sisse astuda. Kui seda ka enam ei suuda, siis....
Kus sa selle nullist ehitamise raha praegu võtad ja maaosturaha? Ikka targem ju odav talu osta ja renoveerimiseks raha küsida.
Lõppeks millalgi need "nõudlus ja turg"-mantrad. Vaadake ringi mööda Eestimaad - Ida-Viru pole ainuke nukker näide. Räämas paneelikad, vaesus, vaesus, vaesus...
"Nõudlus ja turg", my ass. Pole ime, et võõras tuleb meile võimuga (ehk vene kirsaga) vennaarmastust õpetama. Eks ta pea taas tulema.
a.
Erivajadustega lapse puhul pole see „kodust välja” niisama lihtne. Juba lapse riietamine Eesti kliimale vastavalt on paras katsumus, mis kestab pea tund aega. Siis lisaks treppidest alla talutamine (lifte Eesti majades ju pole), autosse, sest raske käruga Eesti oludes lume sees pole võimalik liikuda. Peale seda oled juba ise väsinud. Ja siis kuhugi veel minna, see on paras suur ettevõtmine. Selle kõrvalt veel midagi korraldada ei tule eriti kõne alla. Kohvikutesse ei pääse ju Eestis käruga sissegi, sest igal pool on trepid. Proovige ise elu Eestis ratastoolis või käruga! See pole mingi meelakkumine!
Erivajadustega lapse puhul oleks Eesti puhul lahendus oma maja erilahendusega, kus saad lapsega kohe uksest välja värske õhu kätte. Ning kodutöökoht. Eesti oludes 21. sajandil IT-ajastul oleks see teostatav kõigi erivajadustega lastega perede jaoks, aga Eesti prioriteedid on mujal: pidev jagelemine ja rähmlemine olematu riigipiruka pärast, millele iga päev kulutatakse mitme kodumaja raha. Ning inimesed, eriti erivajadustega lastega pered virelevad suures puuduses. Lõpuks maanduvad need lapsed hooldeasutustes, kus nende peale kulutatakse 1000-10 000 eurot kuus, nagu AK Nädala saatest välja tuli. Pole siis ime, et Haigekassa on pankrotis ja maksukoormus muudkui tõuseb, haigete raviks puudub raha. Aga see eestlastele meeldib - jageleda ja rähmelda ning siis end vaeseks maksta. Niimoodi jätkates on Eesti varsti seal, kus täna on Ukraina, aga ka see eestlastele meeldib. 1930ndatel mängiti samamoodi oma riik maha - sellest õppust pole võetud ja seetõttu kõik kordub. Lätis ja Leedus muidugi samamoodi.
Ja jõuamegi sinna, et tegelikult pole Eestis lastele mingit uut kodu või elamist vaja. Hea, kui saad oma mädanenud onnile Kredexi abiga katuse peale ja seintele veidi villa. Või kügeled kuskil 50 aastat tagasi ehitatud paneeli-urkas, kus tuul seintest läbi puhub. NB! Niipalju siis on Eesti lapsed väärt!
Ma pole mingi nõuka fänn, aga ausalt - nõuka ajal oli suhtumine lastesse ja peredesse tükk-tükk maad parem. Minu vanemad olid väga lihtsad inimesed, kolme lapsega, aga ma ei mäleta, et oleks olnud juttu, et ei jaksa maksta elektrit või kütet või süüa osta. Tõsi, poes polnud alati kõike saada, aga raha taha peredel asi ei jäänud. Kui ma sündisin, sai pere kohe uue korteri. Hiljem veel isa ehitas suvila oma kätega, meil oli seal aiamaa, kust saime kõik vajaliku. NB! Täiesti lihtsad inimesed. Täna on sellised pered Kodutunde „kliendid”.
Kredexi toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest (max 15000), seega võib öelda, et kui subjekt ei ole panga silmis laenukõlbulik, siis pole tal ka kredexi kodulehte isegi vaadata mõtet.
Ja muuseas kaugeltki iga kinnisvara pankadele ei kõlba. Iseenesest muidugi õige kah.
Regionaalpoliitikat teevadki Eestis pangad. Täpsustus: välispangad. Eestlasi aetakse nagu loomi Tallinna, kus on radoonisisaldus maailma kõrgeim. Millest see räägib?
Mitmendal korrusel teie üürikas on?
Aga siis ei olegi muud teha, kui Soome, tõesti ei ole. Isegi tavalise väikelapsega kõrgemalt kui seda on kaks korrust iga päev üles ja alla tulla on suht tegemine ja võimatu. Suurt vankrit koridoris hoides jääb vankrile külge suitsuhais (meie korrusmaja probleem), keldrisse pannes on vanker niiske ja kassid märgistavad ära. Mul see õnn, et saan ka teise lapse kasvatada oma talumajas, kus saab otse õue astuda. Korrusmajas oleme praegu vaid lapseootusperioodi kuni vanemal lapsel kool käsil.
Teisel korrusel on meil. Ja see jutt on täiesti õige: nõuka-aegsetes kortermajades pole kusagil vankrit või käru hoida, rääkimata jalgratastest või muust. Koridorid on külmad. Keldrid haisevad ja on niisked. Nii on kahjuks.
Meil see küll oma korter, aga isegi rõdule ei saa last magama panna vankriga, uued, klaasidega rõdud, kuhu tuleb kahe alumise suitsetava perekonna suitsuhais (teevad rõdul suitsu). Meie trepikojas on neli ahelsuitsetavat paari. Väikelapse iga tuleb meil maal mööda saata, korrusmajas vastik ja mõeldamatu.
Viuuviuuu, vingvingving. Maa külmand, kärss kärnas, ameerikamaa suglulaste pärandus ammu läbi laristatud. Kuhu Tartus Võru tänava kordatehtud maja jäi? Kuhu Irja kodumaja Rakveres jäi? Mingi talu oli ka kunagi, vist Pärnumaal. Kes tegi, kes tegi - ise tegite. Ja nüüd peaks kõik aitama hädavareseid, endisi laia lehe mängijaid, lennuki äriklassis reisijaid ja 5* hotellides püherdajaid. Mäletame veel neid pilte, mida siin uhkusega presenteeriti. Kas kallite kadunukeste, Ameerika sugulaste ees häbi ka on? Nemad olid sunnitud kodumaalt paljaste kätega lahkuma, töötasid ennast üles, kogusid mammonat, mille teie süüdimatult sirgeks virutasite. Ja nüüd nurute kaastunnet - ei, mitte nüüd, vaid juba mmu, isegi Portugalist tagasitulekuks kerjasite siinsamas raha. Minge kuhu tahate oma perega, alamklassist kõrgemale ei tõuse te mitte kunagi mitte kusagil. Võite ju isegi saada sotsiaalkorteri 1. korrusel ja äkki antakse koguni abiline, kes lapsed riidesse topib ja nendega jalutama läheb, samal ajal kui emme-issi räpste linade vahel püherdavad ja päevi õhtusse veeretavad. Huvitav, kelle või mille kallal siis vingute ja virisete?
No aga see oleks juba suur asi, kui saaks sotsiaalkorteri 1. korrusel ja abilise, kes lapse riidesse tohib ja jalutama läheb. :) See oleks unistuste tipp juba. Ja mis kaastunde nurumisest siin jutt käib - ma räägin nagu asjad on ja seda mitte minu, vaid kümnete tuhandete eestlaste jaoks. Ma olen õnnelik, et olen saanud seda kogeda, seetõttu mõistan inimesi paremini, aga ausalt, pikalt ma nii ei suuda. Minu jaoks ongi Eestis kõige õudsam seda õudust päevast päeva kõrvalt vaadata, teiste piinade tunnistajaks olla, elada päevast päeva koos haigete ja hambutute inimestega, kelle põhitoit on makaronid - Võrumaa Teataja ajakirjanikuna käisin väga paljude inimeste kodudes ja see mis sealt vastu vaatas, oli kohutav. Kohutav. Kuidas eestlased elavad 21. sajandil Eesti Vabariigis. See on kohutav. Nimetage seda virisemiseks ja vingumiseks, aga ma ei saa sellega nõustuda, seda vaikides kõrvalt vaadata. Ma pean vahepeal ära käima, kasvõi ajutiselt.
Maire Aunaste läheb Portugali, Neeme Lall läks oot kuhu, Hispaaniasse vist, miks te sinna külmemasse Soome tahate? Miks uuesti Portugali ei lähe?
See on selge, et vanast peast tuleb Eestist jalga lasta, sellele tuleb juba täna mõelda, et oleks kinnisvara, mida müüa.
Me pole veel otsustanud, kuhu minna. Mis aga kinnisvarasse puutub, siis pakutakse maju ja kortereid juba 1 euroga, seda nii Eestis, Hispaanias, Itaalias kui Portugalis või Kreekas. Aga erinevalt Lõuna-Euroopast ei saa Eestis selles 1-euroses majas või korteris elada, kuna seal on külm. Siin põhjapooluse ligidal on normaalsed elamised ainult Soomes, ja seal saab väikelinnades juba 300 euro eest üürida 1-toalise. Esialgu saaks seal elada ja siis edasi vaadata. Erivajadustega lapsega on parem Soome, kuna seal on sotsiaalteenused maailma tipus.
Mis te seal L-Euroopa 1€ majas ikka teete? Üldjuhul need müügis olevad on väga halvas korras ja sinne kuluks väga palju raha ja aega, et need elamiskõlbuliseks saada. Inno, sul on ju käed ainult Irjale vee pähe kallamiseks, kes need remondid ära teeb? Raha ju teil ka pole ja L-Euroopa sots. toetustele te vaevalt kvalifitseerute ning vaevalt nende suurust teie unistuste maa Soomega annab võrrelda.
Soome väikelinn - ja 1-toalise üürika eest küsitakse 300 eurot!? Seal pidi ju kõik puhta muidu teile kui "soomlastele" kätte tulema?! Ja kuidas Inno oma kehva tervisega seal küll hakkama saab, Tallinnas vaakus oma jutu järgi kogu aeg elu ja surma piiril, sest nii külm oli. Soome peaks teadaolevalt nagu veel rohkem põhja pool asuma kui Võru. Ja kas igas väikelinnas ikka tasuta toitu jagatakse või tuleb iga kord teekond Helsingisse ette võtta? Küsimusi kohe nii palju, et pole imestada, et teie lahkumine sinna õnnemaale nii kaua aega võtab. Aga nüüd on siis mehesõna antud ja Eesti 100 läheneb, pelgalt kuuke veel jäänud, nii et aega teil suurt enam jäänud pole.
Materiaalne pool on kõige väiksem mure lahkumise juures, see on vaid üks nö tahk. Mind hoiab Eestis kinni hirm, et kui ma juba kord olen otsustanud minna, siis tagasiteed tõenäoliselt enam ei ole. Aga Eesti on minu isade maa, mille eest on minu esiisad verd valanud. Ja mistõttu ma kõigele vaatamata Eestit armastan ja jään alati armastama. Seetõttu on otsus minu jaoks alati kaalutletud. Ja see on põhjus, miks olen tahtnud näha elu Eestis võimalikult eri tahkude alt: nii rikkana kui vaesena, nii tervena kui haigena jne.
Teisalt on mul isana vastutus laste ees. Ma ei saa neid jätta elama ühiskonda, kus tegeletakse üksteise hävitamisega, kus pettused on norm ning toimub inimeste, eriti laste represseerimine. Möödunud aastal oli telekast lugu, kus Soome elama läinud eesti lapsed kutsusid kõiki teisi eesti lapsi Soome elama. Lapsesuu ei valeta, paraku. Ma arvan, et praktiliselt igal pool mujal Euroopas on lastel parem elada kui Eestis. Lapsed kogevad eriti teravalt ühiskonna piinasid. Kui vaadata neid Kodutunde saateid, mis tingimustes Eestis lapsed või pered elavad, kuidas lapsevanemad on noorelt hambutud - see on kohutav. Ja selle üle Eestis ainult irvitatakse ja selliseid peresid parastatakse, midagi ei muutu, jätkatakse samas vaimus. Mis näitab, et hoolimata kuulsusrikkast ajaloost on Eesti väga halb koht elamiseks ja ilmselt on seda veel aastakümneid. Mul on väga kahju, et see on tõsi.
Huvitav, miks peaks lapsevanemad Eestis olema juba noorelt hambutud? 19. eluaastani on igati kaasagne hambaravi ju tasuta ja hambapasta ja -hari peaks ka vist igaühele jõukohased olema. Kes neid võimalusi ära ei kasuta, neil pole küll süüdistada kedagi teist peale iseenda. Kui hambaid on lapsest peale korralikult pestud, hooldatud, regulaarselt arsti juures käidud, siis ei saa need küll "noore lapsevanema" ajaks suust välja kukkuda, inimene hambutuks muutuda. Vanemate inimesetega on teine asi, nemad on tõesti veneaegse hambaravi ohvrid, suur osa pole hambaharjagi elus kätte võtbud, aga nemad pole ka enam noored lapsevanemad. P.S. Kuidas teie lastega lood on, seda enam et aastaid tiss suus magamajäämine on arstide hinnangul väga suur riskitegur.
Sellest on hambaarstid palju rääkinud, et neis peredes, kus vanematel pole harjumust, st võimalust hambaarsti juures käia, ei tee seda ka lapsed, kuigi neile on ravi tasuta. Seetõttu on väga paljudel lastel hambad korrast ära ning nad ei satugi hambaarsti juurde. Kindlasti omab siin rolli toitumine, mis on Eestis inimestel vaesuse tõttu väga ühekülgne. Meie pere laste hammastega on lood väga head ja ma arvan, et paljuski tänu rinnapiimale. Väiksem laps on 3-ne ja tal pole ühtegi auku. vanem laps on 5-ne ja tal praegu hambad vahetuvad. Hambad rikub ära luti ja sõrme imemine, aga rinnapiimal lapsel neid probleeme pole.
Aga mis sa seda Eestit ikka taga nutad, see esiisade maa, mis ta kunagi oli, ta ju niikuinii enam pole, üks europopp laenuühiskond vaid. Oma kultuuri ja keelt ka enam ei hoita. Inimesed siin kadedad, ükskõiksed, ülbed, kriminaalsed.
Mujal saate ka oma Eesti järgi õhata ja ongi lihtsam seda teha, kui raha taskus, rikkaklik toidulaud ees.
Postita kommentaar