Veel üks hea näide Eesti ja Soome erinevusest: kodanikuaktiivsus

Töötute nn aktiivsusmudeli vastane rahvaalgatus on kogunud Soomes pea 130 000 häält (vaja on 50 000), väljavõte kansalaisaloite.fi veebist.

Kui Eestis räägitakse kodanikuaktiivsusest, siis tähendab see peamiselt seda, et mõne riikliku algatusega tulevad kaasa mõned kodanikuaktivistid. Hea näide on Teeme ära kampaania, mille algatajad olid parlamendierakondade ja nendega seotud MTÜ-de esindajad.

Kui Soomes räägitakse kodanikuaktiivsusest, siis tähendab see enamasti mõne riikliku algatuse vastast tegevust või kampaaniat. Näiteks hiljuti algatas üks töötu soome mees kodanikualgatuse korras käesolevast aastast käivitunud töötute nn aktiivsusmudeli (aktiivimalli) vastase kampaania, mis on kogunud juba ligi 130 000 allkirja. Taustaks: Soomes on rahvaalgatuse korras seadusemuudatuse algatamiseks vaja 50 000 häält. Nüüd otsitakse Soomes juba võimalusi, et see seadus ära muuta, kuna ükski poliitik ei taha rahva algatusega vastuollu minna.

Olgu öeldud, et see nn aktiivsusmudel tähendas, et töötutelt võetakse nende 900-eurosest igakuisest abirahast ära 30 eurot, kui nad ei tee piisavalt jõupingutusi, et tööd leida: ei võta vastu neile pakutud tööd või ei käi töötukassa korraldatud kursustel. Olgu veel lisatud, et Eestis on seesama asi norm, mida Soomes tahetakse juurutada. Seejuures on Eesti töötutoetus närused 130 eurot ja seda makstakse 7 kuud. Soomes on mõni töötu olnud toetuse peal 10 aastat ja kauemgi.

Ja nüüd tekkis Soomes paanika, kui 900 euro suurusest toetusest tahetakse 30 ära võtta. Kujutate ette, eksole! Eestis kärbiti tulumaksureformiga tuhandete pensionäride palju väiksemaid sissetulekuid palju rohkem kui 30 eurot ja mis juhtus - mõni vast julges avalikult piiksuda. Neil pandi kohe suu kinni. Ja Eestis rääkida kodanikualgatusest, et seadust muuta - kas keegi on kuulnud üldase midagi sellisest asjast - see kuulub utoopia valdkonda. Kuskil Jääkeldris korra vist mainiti sellist asja, aga sinna see jäigi.

Õigem oleks öelda, et Eestis pole mingit kodanikuühiskonda. On lihtsalt kari tegelasi, kes istuvad valitsuse nisa otsas ja seda lüpsavad  - enamus sihtasutustest ja MTÜ-dest. Niipea kui valitsus muutub, vahetatakse suunda, nagu vanad kommunistid. Kodaniku ühiskonna tekkeks on vaja otsustes ja mõtetes vabu kodanikke, aga palju neid Eestis on - mõni üksik vast. Kõik ülejäänud tegelevad igapäevaselt sellega, et omal eluvaimu sees hoida, värisevad vaikselt nurgas ja ei julge öelda a-d ega o-d.